TERE, THOR!

Noarootsi Käsitöökoja ees

Kohe algab etendus

Terve nädala lugesime päevi, millal me lõpuks Noarootsi sõidame, sest elevus taas Thoriga kohtuda oli suur. Eile siis oligi SEE päev. Sõit oli pikk ja väsitav ja tee peal juhtus nii mõndagi, aga kohale me kenasti jõudsime.
Kõigepealt   võeti meid vastu üllatusega-  kohalikus kultuurimajas nägime vahvat jõuluetendust Thoriga peaosas! Seejärel  esinesime ise oma  jõululauluga ja mängisime tutvumismängu, käisime Noarootsi kooli tibatillukeses ja koduses sööklas söömas, tutvusime Thori klassiruumi ja kooliga ja Noarootsi  vaatamisväärsustega.
Lõpuks  saime veel Thori koduõues ringi kalpsata ja Noarootsi sadamat uudistada.
Iga laps sai Thorilt mälestuseks Noarootsiteemalise külmkapimagneti.
Aeg lendas kiirelt ja  oleks tahtnud kauemgi  uudistada. Kutsusime Thori uue klassi kevadeks meile Sauele külla. Eks näis, kas see plaan ka teoks saab.

Thori koduõues

Igatahes oli Thori ja tema peret  väga soe ja tore taas näha ja nii mõnegli lapsel (ja ka õpetajal) oli tunne nagu polekski Thor meie klassist ära läinud. Tahtsime ta meiega koos bussi  võtta ja tagasi Sauele tuua.
Noarootsi Kool oma armsas  tillukeses olemises mõjus aga nagu muinasjutumaa-  väike ja vaikne kool, söökla, mis oli sama suur, kui meie klassiruum ja klassiruum ja  vahetunniala, mis olid kodused ja hubased, mänguasjade ja vaipadega kaetud. Usun, et nii mõnelgi tekkis tahtmine ka ise sellises koduses koolis õppida. Igal juhul oli selline  reis silmaringi avardav.
Aitäh THORILE ja Thori õpetajale, emale ja perele, kes meid  soojalt vastu võtsid ja Kristofer Robini emale, kes meiega kaasas oli.
Mida aga meie klassil õppida on vaja, on kannatlikkus ja bussisõit- õpetaja nägi, et ega pikki otsi teiega veel sõita saagi. Tahaks ju kohe kohal olla, aga  see pole võimalik, sest  iga teekond võtab aega. :)