JÄTKU LEIBA!

Jahukott käes!

Täna käisime sügismatkal Vabaõhumuuseumis.  Sattusime mõnusalt vanasse aega ja saime teada, milline oli vanasti leiva tee põllult lauale. Ei saanud tol ajal poodi minna ja lettidelt  erinevaid sorte valida.

Kõigepealt tuli seeme mulda külvata, siis oodata, kuni vili  valmib. Järgnes viljalõikus, mida tehti sirbiga. Seejärel vili köideti ja viidi rehetarre parsile kuivama.  Rehepeksu, mille käigus viljapead kätte saadi, saime ka ise proovida. Koodiga  toimetamine oli ikka üsna keeruline. Siis  tuli vili tuulutada ja käsikivile viia. Saime teada, et käsikiviga jahvatamine oli vanal ajal tütarlaste töö, aga meile tundus seal suure kiviga mässates, et lihtsam on vist tund aega matemaatika tekstülesandeid lahendada, kui  vilja jahvatada. Saadud jahu viidi perenaisele, kes  juuretise ja leivataigna valmistas, ahju õigele temperatuurile küttis ja leivad valmis küpsetas. Leivategu iseenesest võttis aega umbes 3 päeva. Meie saime nüüd kogu leiva teekonna ühe päevaga selgeks.

Leib valmis

Lisaks  tekitas palju elevust   meid transportinud väikebuss, kus päris mitmel lapsel hakkas  halb, pime  ja suitsulõhnane rehetare, suur ämblik rehetare aknalaual ja  suveniiripood, kus  sai kaasavõetud taskuraha edukalt kulutatud.

Õpetaja jäi väljasõiduga  rahule, loodame, et lapsed  ka.
Suured tänud Pert Rene isale, kes meile saatjaks oli! :)

Rohkem pilte näete SIIT!